• trükifail on standardi PDF/X-1a:2001 või PDF/X-4:2010 nõuetele vastav komposiit-PDF, soovitavalt läbinud Adobe Acrobat Pro või PitStop tarkvara abil vigadeta preflight-kontrolli;

• piltide resolutsioon on kaetud paberil 300 ppi, katmata paberil 260 ppi;

• kõik fondid peavad olema kaasatud (embedded) või objektideks teisendatud (outlined);

• osavärvide kogusumma (total ink coverage) on kaetud paberil maksimaalselt 330%, kergelt kaetud paberil 300% ja katmata paberil 280%;

• trükifaili värvilisus peab olema vastavalt tellimusele kas CMYK, spot või CMYK+spot värvidega;

• ICC profiile palume failile mitte kaasa lisada;

• lõikevaru (bleed) on 3-5 mm;

• trükise puhas formaat peab asetsema lehe keskel, lehekülje suuruseks on puhas formaat + lõikevaru võrdselt igas servas;

• lõike- või trükimärke, värviribasi vms ärge trükifailile lisage (voltimise jaoks võib märgid lisada, aga need peavad olema puhtast formaadist väljas, lõikevaru alas);

• ümbriku failil peab olema vähemalt ühes servas (ülemises või külgedel) puhas ala (trükimasina haaramisruum) 10 mm;

• ühe trükise kõik leheküljed peavad olema ühes failis ja õiges järjekorras;

• leheküljed peavad olema eraldi (mitte laotusena);

• faili nimest peab olema võimalik tuvastada toote nimetus ja formaat;

• tekstid, leheküljenumbrid ja muud kujunduselemendid, mis ei tohi järeltöötluse (stantsimine, lõikamine, voltimine, köitmine jne) käigus kaduma minna, peavad asetsema puhta formaadi servadest vähemalt 3 mm kaugusel;

• keerukama või mitmetimõistetava järeltöötlusega trükistele palume failiga koos saata ka makett või video, mis välistab võimalikud arusaamatused;

Trükiettevalmistuses kontrollitakse failide vastavust trükitehnilistele tingimustele. Tellija poolt esitatud tingimustele mittevastav materjal ei lähe otse trükki. Trükikvaliteedi tagamiseks on trükikojal õigus teha kliendi failides parandusi. Tehnilistele tingimustele mittevastava faili parandus trükiettevalmistuses ja sellest tulenev kulu jääb kliendi kanda. Trükistandardile mittevastavale failile ei laiene trükikvaliteedi garantii.

Väiksemahulised failid võib saata e-postiga otse müügihaldurile, suuremate failide edastamiseks soovitame kasutada WeTransfer’i (www.wetransfer.com).

Trükime ofsettehnoloogias CMYK ja spot (Pantone) värvidega. Kujutis paberil saavutatakse läbi nelja värvi, mille hulk määratakse protsentides.

C – cyan (sinine), M – magenta (punane), Y – yellow (kollane), K – key / black (must)

Kõiki nelja värvi ei ole võimalik kasutada sajaprotsendiliselt, kuna paber ei kannata nii suurt hulka värvi. Maksimum värvisumma, mida võib kanda kaetud paberile, on kuni 330%, katmata paberile 280%.

Spot-värvid segatakse enne trükki vastavalt Pantone kataloogile. Neid kasutatakse kindlate toonide saamiseks, mida on läbi CMYK värvide raske saavutada. Paljud erksad värvid ja erivärvid pantone värvivalikust ei ole teostatavad CMYK neljavärvitehnikas. Samuti on hõbe ja kuld spot-värvid. Spot-värve kasutatakse kas iseseisvalt või lisavärvina CMYK värvidele.

Oluline on teada, et üks ja sama värvisegu võib erinevatele paberitele trükituna anda erineva tulemuse. Värvi valimisel võrrelda sama värvisegu Pantone Coated ja Uncoated lehvikutest. Kui kujundus on tehtud mõeldes tulemusele kaetud paberil, kuid hiljem tehakse tellimus katmata paberile, on tulemus oluliselt erinev.

Triip- ja QR-koodid on soovitav teha 100% K. Värvilise koodi puhul kontrollida, et spot värv oleks 100% või CMYK’i puhul üks värvidest 100%. Rastri puhul võib kood triipkoodilugejale mitteloetavaks osutuda. Veebis koodide tegemisel kontrollida värve RGB-st CMYK-i konverteerimisel.

Kui trükifail sisaldab RGB värve, siis nende värvide automaatsel konverteerimisel CMYK värviruumi võivad teatud värvitoonid erineda tunduvalt konverteeritutest. Sama kehtib ka spot-värvide automaatsel konverteerimisel CMYK-i.

Trükipinna kaitsmiseks või säravama tulemuse saavutamiseks on trükised võimalik katta lakiga. Võimalik on kasutada nii matti kui ka läikivat lakki. Soovitav on lakkimist kasutada spot hõbeda ja kulla puhul. Efektide lisamiseks on võimalik kasutada kohtlakki. Trükifailis märkida kohtlakk eraldi lehel või koos trükisega eraldi tähistava 100% värviga (spot). Paberi ja laki sobivust konsulteeri meiega.

Ületrükiga objektid jäävad trükis all olevate objektide peale. Ületrükki rakendatakse mustade tekstide, joonte ja väikeste objektide osas. Suurematel mustadel pindadel ei ole soovitav ületrükki kasutada. Suure pinna alt hakkab pilt või värviline pind läbi kumama. Siis tuleb kasutada neljavärvi-musta või ületrükita musta. Neljavärvi-must tagab ka musta täispinna, ainult musta kasutades on tulemus hallikasmust.
• tavaline must (automaatne ületrükk lisatakse trükiettevalmistuses): 100% K
• neljavärvi-must ehk rich black: 60C-40M-40Y-100K
• ületrükita must: 1C-1M-1Y-100K

Ohtlikud vead: rakendades ületrüki valgele objektile värvilisel taustal või erinevatele värvilistele objektidele, on tulemuseks valge objekti kadumine ja värvilisel objektil tulemuseks värvi muutumine (nn. soovimata kolmas värvitoon). Spot-värvi puhul tekib toon, mis kataloogis puudub. Kui failis on kasutatud ületrükki värvilistel objektidel või on soovitud teostada teisi erinevaid efekte, palun teavitada trükiettevalmistust.

Resolutsiooni arvutamiseks kehtib valem dpi (ppi) = 2 x lpi. Näiteks kui 1x kaetud paberile trükitakse rastriga 150 lpi, siis resolutsioon peaks olema 300 dpi (ppi).

Kvaliteetsete piltide optiline lahutusvõime ehk resolutsioon (dpi/ppi) peab olema võrdne kahekordse rastritihedusega (lpi), kuid kindlasti mitte alla 200 dpi (ppi). Soovituslik resolutsioon tagab trükis pildile teravuse ja standardile vastava kvaliteedi.

Vektorgraafika koosneb punktidest, sirgetest, kaartest jne ning selle suurendamisel või vähendamisel kvaliteet ei muutu.

Pilt ehk rastergraafika koosneb väikestest pikslitest, mis moodustavad pildi. Pildifaili ei saa suurendada kvaliteeti kaotamata.

Trükise kujundus ehk puhas formaat asub täpselt lehekülje keskel, lõikevaru (bleed) peab olema lisatud igasse serva võrdselt 3-5 mm. A4 trükifail on 3 mm bleedi puhul 216×303 mm ja 90×50 mm visiitkaardi trükifail on suurusega 96×56 mm.

Kujunduselemendid, mis ulatuvad lõikejoonteni, peavad ulatuma üle lõikejoone serva: reklaamtrükise, liimköites broshüüri/raamatu puhul 3 mm ja klamberköites broshüüri/raamatu puhul 5 mm.

Lõikevaru on vajalik, et voltimise, köitmise, lõikamise jne nihetest tingituna ei ilmuks nähtavale valget pinda. Lõikevaruga tuleb arvestada juba trükise kujundusfaili ette valmistades, detailide paigutamisel, fotode kadreerimisel, sest muidu võib midagi olulist lõikamise või järeltöötluse käigus kaduda. Lõikevaru on vajalik kõikidele taustapindadele, piltidele või mistahes objektidele, mis ulatuvad trükise servani. Lisaks tuleb jälgida, et trükisel ei asuks olulised elemendid servale lähemal kui 3-5 mm. Pisimadki tolerantsid järeltöötluses toovad nähtavale kõikumised, kui lehe serva lähedal asuvad paralleelsed jooned.

Klamberköite puhul tuleb arvestada lehekülgede nihkumisega (creep) – keskmised leheküljed on paar millimeetrit kitsamad. See, kui palju täpselt, sõltub paberi paksusest ja lehekülgede arvust. Kujunduses tuleb arvestada formaadi serva lähedal asuvate objektidega – leheküljenumbrite, raamide jm detailidega, mille suurus jääb formaati lõikamisel keskmistel ja välimistel lehekülgedel erineva laiusega.

Lehelt lehele üleminevate piltide ja tekstide puudumisel saab trükikoda nihkumist kompenseerida keskmisi lehekülgi sissepoole liigutades.

Liimköite puhul tuleb arvestada trükise seljaga ning vajadusel see eraldi kujundada. Seljapaksus tuleneb paberi paksusest, mitte grammkaalust. Trükise seljapaksuse arvutamiseks kehtib lihtne valem: paberi paksus x lehtede arv +1 mm. Kui kindel seljapaksus on teada, võib esi- ja tagakaane ning selja failis kokku panna ühele lehele.
Arvesse tuleb võtta, et sisu lehekülgede köiteserv pole täies ulatuses nähtav/loetav. Kaane ja sisu esimese ja viimase lehekülje kujundusest läheb köiteservast kaduma 5 mm kujutisest, ülejäänud sisu lehekülgedel 2-3 mm. Seda tuleb eriti silmas pidada lehelt lehele üleminevate piltide ja tekstide kujundamisel.

Kujundamisel tuleb arvestada, et trükise köiteserv augustatakse. Aukude kaugus lehe servast on ~7 mm, seega tuleks tekstid jm olulised kujunduselemendid jätta köiteservast vähemalt 9 mm kaugusele.

Stantsijoonis peab olema vektoris joonena (stroke), mitte objektina (fill) ja kindlasti ei tohi teha stantsijoonist pildina. Kasutada pidevat joont. Joone tähistused:
• magenta – lõige
• roheline – soon
• kollane – perforatsioon.
Stantsijoonis koosneb ühest kolmeleheküljelisest failist, kus ühel on näidatud ainult stantsijoonis, teisel stantsijoonis koos trükiga ja kolmandal ainult trükk. Kõik lehed peavad olema samas formaadis ja kujundused kohakuti. Kindlasti tuleb kontrollida lõikevaru olemasolu.